Berliin

Oktoobri lõpp viis mind esmakordselt Berliini, koolitusele "Competence for all", kus kümne riigi osaljead jagasid oma kogemusi mitteformaalse õppimise tunnustamisest. Sellist ühtset rahvusvahelist seltskonda pole ma varem näinud, juba esimesed minutid olid nii soojad ja naljakad. Veetsime tööka ja inspireeriva nädala, saime veidi linnas ringi vaadata ja õhtuti ringi kolades baare otsida. 

Noortevahetus Martial Art

Siis kui mina olin Riminis ja Roomas viibida polnud võimalik, toimus siin järjekordne noortevahetus võitluskunstide teemal. Kohale jõudsin viimaseks päevaks. Esindatud oli ka Eesti grupp. Videokokkuvõtet näete siin:

http://www.youtube.com/watch?v=G7GyUG5ZTtc

Noortekeskus

Noortekeskuses teeme töökaaslasega kunstiringi, õpetan noortele inglise keelt, mängime lauatennist. Igal päeval toimub mingi huviring: india ja hip-hop tants, võitluskunst, laulmine, teater, kuhu järgmised korrad tahan ka mina minna, sest tegijad on väga vahvad ja meetodid mitmekesised: laulame, jookseme, mõtleme, räägime.

Noortevahetus Hip hop for Euromed

Nüüdseks on läbi saanud meie organisatsiooni korraldatud noortevahetus Hip hop for Euromed, kus pool professionaalsed tantsijad tulid kokku, et harjutada, esitada ühine kava ja võistelda. Kohal olid Poola, Itaalia, Maroko, Tuneesia ja Prantsusmaa.
Sellele eelnev aeg oli paras hullumaja ning mu tööpäevad kujunesid poole pikemaks. Noortevahetuse ajal olime kohapeal organiseerijateks mina ja mu toakaaslane/töökaaslane Fanny. Kuskil 22 poissi, 3 tüdrukut ja meie kogu seda kamraadi juhtimas. Polnud just lihtsaim ülesanne. Nende ühte kohta kokku kogumine võttis alati vähemalt pool tundi, ruumid olid sassis ja meie närvid krussis. Aga kokkuvõttes läks kõik kenasti. Ettevalimistava kohtumise ajal olime kindlad, et tuleb üks pikk periood hip hop tantsijate seltsis, kuna see teema pole meid elus puudutanud. Nüüd on mu arvamus täiesti muutunud. Näha nii andekaid inimesi päevast päeva tantsimas (bussis, tänavatel, pidudel), neile kaasa elada, on olnud puhas rõõm ja energia. Kuna poisid mitte ainult ei breikinud, vaid olid tasemel ka kaasaegses tantsus, mitmed olid "popping" tantsijad (nagu ka Michael Jackson), oli nende showd põnev jälgida. Poleks elus uskunud, et battle´i ajal karjume ja pillume näppe, et omasid toetada. Tippude tipp oli see kui pärast noortevahetust Fannyga võistlussalvestust vaatasime ja paremaid trikke kommenteerisime. Ise ka ei uskunud.
Emotsioonid olid vägevad. Öösiti 3-4 tundi magamist ja uuele tiirule. Üliarmsad inimesed ja liiga tühi tunne hetkel kui maja on vaikne ja ma ei koperdagi kellegi otsa, kes koridoris vedeleb või jalgu pillub.

http://www.youtube.com/watch?v=3w7FDKant4Q&feature=share

Kuhu iganes poisid ei sattunud, läks tantsimiseks. Nende peas tiirlevad ainult uued liigutused ja muusika.

Elan "Rampa-s" koos teiste vabatahtlikega. Kellegi projekt pole aga nii pikk kui mul. Teistel on 2-3 kuud, mil nad pöörduvad tagasi koju ja üritavad seal tööd leida. Ehk siis neile on see pigem võimalus saada kogemusi, teha midagi mõistlikku oma ajaga ja õppida keelt ja kultuuri. Mina olen ainuke, kes tuli vastupidiselt töölt ära, et siia tulla. See erinevus annab väga selgelt tunda kui rääkida motivatsioonist ja tahtmisest "maailma parandada". Eriti siinsed poisid, kes igal võimalusel sebiks end töölt ära. Korraga nii palju tõbiseid ja haigeid inimesi, arstikülastused ja vihma korral mitte tööleilmumine on ainult mõned näited katsest "ehk ma ei jõua täna tööle".

Aga üldiselt on seltskond lõbus ja kui ma juba siin tondilossis elan, siis tore, et mitte üksi.

Siis kui õhtusöök koridori kolib.

Minu siinsed portogallod.

Minu töökohad

Minu vabatahtlik teenistus toimub organisatsioonis nimega Cemea. Selle nädalani oli mu töö kahes noortekeskuses. Üks on mu kodule õnneks lähedal, samamoodi nagu kontorgi. Noortekeskus Fenix19 asub koolimajas ühe maja osa ühel korrusel. See on nagu tüüpiline kooli koridor, kus ühel pool on aknad ja teisel pool klassiruumid. Nii on ka noortekeskus: koridoris on mõned mängud ja istumiskohas, ruumid eri funktsioonidega; ühes on arvutid ja töötajad, teises on laud ja mängud ning võimalus peegli ees tantsida, kolmas ruum on õppimiseks ja neljas, suurem, kunstitegevusteks. Kõik see näeb välja väga lihtne, ruumid vanad. Samas kõik vajalik on olemas ja ruumipuudust pole.

Teine noortekeskus Linkiostro, kus koha peal olen olnud vaid korra, on minu kodust väga kaugel. Sõidan pool tundi trammiga ja siis veel pool tundi bussiga. See noortekeskus on väga väike, põhimõtteliselt üks ruum nelja lauaga, kus põhirõhk on kunstilisel tegevusel. Mõlemas noortekeskuses tehakse väga palju asju taaskasutatavatest esemetest.
Kuna aga on suveaeg, siis noortekeskused teevad väga palju väljasõite. Nagu oli postitus Pantheon-ist, veepargist jne. Käiakse mere ääres, muuseumites, niisama linna peal aega veetmas.

Sel nädalal olen töötanud uues kohas, lasteaias. See on parajalt väike ja armas ja tundub, et seal on ainult kaks rühma, suured ja mitte nii suured. Seal ma siis olen ja vaatan ja aitan. Päev koosneb mängulistest tegevustest, söömisest, tihtipeale basseinis mängimisest ja pärastlõunat on kunstiline tegevus, kleebi-lõika-ja-liimi. Kuna ma pole kunagi seal tervet päeva, siis ehk midagi on mul nägemata jäänud. Igaljuhul junsud on päris lahedad, teinekord tüütud, nagu ikka. Üritan nendega mängida, nii et väga rääkima ei peaks, aitan süüa ja koristada, kleepida ja liimida.
Ja minu neljas töökoht on kontor, kus ma olen viibinud keeletundides ja kus käin mentoriga kohtumas. Minu ülesandeks saab ehk kõige enam noortevahetuse korraldamisel abiks olla. Järgmine tuleb augustis ja minu kanda jääb ehk pärast seda, detsembris toimuv noortevahetus. Kui kõik läheb plaanipäraselt.

Seega on mul neli erineva kohta, kus mul on võimalus töötada. Eelmine kuu oli enamasti noortekeskused, see kuu on rohkem lasteaeda. August peaks olema rahulikum kuu, kuna siin kõik puhkavad, enamus keskusi on suletud ja inimesed sõidavad linnast minema. Septembrist siis uue hooga. Pärast seda ma saan ehk valida, mis koht mulle kõige rohkem meeldis ja millele pühenduda soovin.