Thursday, September 22, 2011

Kaasaegne tants Aafrikast

Käisin Teatro Quirino-s vaatamas kaasaegset Aafrika tantsu. Kuulsime sellest, kuna üks meie noortevahetuse Tuneesia poiss esines seal oma kavaga. Lisaks veel tema õde ja kaks poissi. Jäin nähtuga väga rahule, silm ei kippunud unele ja nagu ikka, omadele kaasa elada on alati tore. Juba noortevahetuse ajal jäi silma Seif-i (pildilt puudub) erinev liikumine, mis kaugeldki polnud tegelenud ainult breiktantsuga. Seetõttu oli teda ka väga põnev näha teises olukorras. Oleme uhked ta üle!



Tummfilmid

Sellel nädalal hellitas mu kultuurimeelt esiteks tummfilmid, mis tõstsid häält ka Roomas. Vana hea Teatro Valle, mis sulgemise järel sai uue elu, ei näi väsivat. Sel korral olid kavas tummfilmid koos live bändiga. Kutsusin sõbrad kaasa ja ühinesime couchsufingu inimestega ning nautisime mõnusat atmosfääri. Sealsed inimesed ja vaba õhkkond on alati väga inspireerivad. Ette tulnud muudatused kavas ja filmile järgnenud ettekanded on alati osa selle koha eripärast.





Viaggio nella Luna (1902, di Georges Méliès)
Assalto al treno (1903, di Edwin S. Porter)
L’Inferno (1911, di Francesco Bertolini, Giuseppe de Liguoro e Adolfo Padovan)
Entr’acte (1924, di René Clair)

Saturday, September 17, 2011

Auditorium Parco della Musica






Nagu ikka, juhuslikult kuulsin ühest tasuta kontserdist, kus tuleb esitusele Philip Glass-i muusika ja näidatakse dokumentaali Rebirth. Seda kõike 11. septembrit meenutades.
Maja on ilus, saal oli täis tähtsaid inimesi; kleidid, ülikonnad, võltsnaeratused+kaks suvalist ratturit. Kindlasti koht, kus varsti järgmist kontserti naudin.

www.auditorium.com

Sunday, September 11, 2011

Noortevahetus Hip hop for Euromed



Nüüdseks on läbi saanud meie organisatsiooni korraldatud noortevahetus Hip hop for Euromed, kus pool professionaalsed tantsijad tulid kokku, et harjutada, esitada ühine kava ja võistelda. Kohal olid Poola, Itaalia, Maroko, Tuneesia ja Prantsusmaa.
Sellele eelnev aeg oli paras hullumaja ning mu tööpäevad kujunesid poole pikemaks. Noortevahetuse ajal olime kohapeal organiseerijateks mina ja mu toakaaslane/töökaaslane Fanny. Kuskil 22 poissi, 3 tüdrukut ja meie kogu seda kamraadi juhtimas. Polnud just lihtsaim ülesanne. Nende ühte kohta kokku kogumine võttis alati vähemalt pool tundi, ruumid olid sassis ja meie närvid krussis. Aga kokkuvõttes läks kõik kenasti. Ettevalimistava kohtumise ajal olime kindlad, et tuleb üks pikk periood hip hop tantsijate seltsis, kuna see teema pole meid elus puudutanud. Nüüd on mu arvamus täiesti muutunud. Näha nii andekaid inimesi päevast päeva tantsimas (bussis, tänavatel, pidudel), neile kaasa elada, on olnud puhas rõõm ja energia. Kuna poisid mitte ainult ei breikinud, vaid olid tasemel ka kaasaegses tantsus, mitmed olid "popping" tantsijad (nagu ka Michael Jackson), oli nende showd põnev jälgida. Poleks elus uskunud, et battle´i ajal karjume ja pillume näppe, et omasid toetada. Tippude tipp oli see kui pärast noortevahetust Fannyga võistlussalvestust vaatasime ja paremaid trikke kommenteerisime. Ise ka ei uskunud.
Emotsioonid olid vägevad. Öösiti 3-4 tundi magamist ja uuele tiirule. Üliarmsad inimesed ja liiga tühi tunne hetkel kui maja on vaikne ja ma ei koperdagi kellegi otsa, kes koridoris vedeleb või jalgu pillub.

Kuhu iganes poisid ei sattunud, läks tantsimiseks. Nende peas tiirlevad ainult uued liigutused ja muusika.