Bike snob

Eritellimus Londonist, Tate'e raamatupeost.
(ehk hiljem teen mõningaid vaimukaid väljalõikeid raamatust)

Bici

Jim

Suhkrumees

Lugu nagu muinasjutus. Pani mõtlema kõikide nende andekate inimeste peale, kes omaette kodus nokitsevad ja sealt kunagi kaugemale ei jõua.  Palju talente, kes ühel või teisel põhjusel oma "toast" ka kümne küünega kraapides välja ei tiri. Kes üldse üritab, kes lööb käega. Heal juhul saavadki kuulsaks pärast surma. Kui nad üldse surnud on...
Rodriguez: "We also just came back from South America and I was tired. I was asleep when it won, but my daughter Sandra called to tell me. I don't have TV service anyway." (rollingstone.com)
Nagu kaks paralleelelu, kõrvitsast printsiks, prinsist kõrvitsaks. See, mis elu ta endiselt peale come back'i Aafrikas elab, on ühtaegu nii kurb ja nii ilus. Vähemalt on tal nüüd valikut.
Film täis kauneid pilte, head muusikat ja lihtsaid ent suuri emotsioone.

"When the rain drank champagne

My Estonian Archangel came and got me wated
Cause the sweetest kiss I ever got is the one
I've never tased"

Ootame kolmandat albumit.

Meestejuttu

"Relv igas käes" (Una pistola en cada mano)

Juhuslikult polnud kinos vaadata muud kui antud film. Ei teagi, kas muidu oleks seda vaatama läinud. Ning tuleb tõdeda, et täitsa meeldis. Kurbnaljakas või lihtsalt naljakas draama meestest, kellel kõigil on elus midagi ühes või teises suunas viltu ja kuidas nad selle üle arutavad. Ega meestel see avameelne jutt ja pisar nii lihtsalt välja ei tule - aga lõppude lõpuks on ka nemad inimesed :) Mina suunaks selle filmi pigem meestele!

Before midnight

Sünnipäeva veetsin ülisümpaatsete tegelaste seltsis. Kolmas film on nähtud ja rõõm on tõdeda, et sõpradel on vanust juurde tulnud aga huumorisoon pole kübedki umbe kiskunud. Küll pole tegu enam peadpidi armumisse esimesel päeval, aeg ja argielu toovad sisse probleemid, tülid. Sellegipoolest oli suur rõõm nendega taas kohtuda, kaameratöö tekitab tunde, et istun nende kõrval ja iga pisem kui emotsioon ja siirus on näha. Eelnevatele filmidele omaselt pikad ja vaimukad dialoogid, ilusad paigad ja inimesed.
Tore oli näha ka tuttvat poissi - Yiannis Papadopoulos, peategelane filmis "Boy eating the bird's food", film mis jättis kustumatu mulje.
Igatahes, kui sa pole eelnevat kahte filmi näinud, siis tee seda, ja vaata ka kolmandat.

Yiannis Papadopoulos

Yiannis Papadopoulos

Riia

Nädalavahetus viis Riiga. Võtsime osa Riga Good Times CS üritusest. Poole ajast olime nendega, poole ajast omaette. Olude sunnil tõsteti meid päev enne teise hostelisse. Seagulls Garret Hostel oli meie koduks kolm ööd. Meil oli selle vahetuse üle hea meel. Hostel on väga uus, avasid juunis, ja tänu sellele ka väga puhas, ilus ja tore. Ülimõnus suhtumine töötajate poolt ja nagu ikka, palju huvitavaid ja naljakaid inimesi seal ööbimas. Meie saime omale sobiva korruse valida. Olemas on naiste, meeste (kuhu meid kahjuks küll ei lubatud) ja sega korrus. Võtsime selle viimase, kuna see nägi ka kõige hubasem välja. Kaks ööd jorisevaid iiri mehi ja nalja rohkem kui rubla eest! Soovitan.