# Loomulikult jäi kohe tänu tööle ja kolleegidele silma-kõrva inglise keele mitteoskamine. Siin on tõsiselt palju noori inimesi, kes isegi suhtlustasandil ei suuda inglise keeles midagi välja punnitada.
# Arvan, et igal teisel tüdrukul on kas tatoveering või üleliigne auk- rõngastatus ninas, kulmus, huules või mujal. Koos selle ja teiste aspektidega tunduvad nad suht poisilikud. Väljastpoolt paistavad algul liiga tugeva karakteriga olevat. Ei julgegi rääkima hakata. Tegelikult on kõik ok!
# Kui su tervisel midagi viga on, siis pead kohe arstile minema. Tema kirjutab sulle välja rohu, mille apteegist endale ostad. Tundub aga, et enamus ravimeid, mida ma Eestis olen harjunud retseptita ostma, tuleb siin läbida Kolgata tee arstile, kes kuulab ära, mis viga, midagi ei kontrolli ja kui sul veab, kirjutab ta sulle õige ravimi välja. Vedamist läheb mul kindlasti vaja, sest kui inglise keelt pole üldse antud, siis jääb üle vaid sõnaraamat, erinevatele jäsemetele näitamine ja puhas õnn, et hetk hiljem manustad just seda, mida tegelikult vajad (loomulikult tõsise häda puhul minnakse haiglasse asja uurima).
# Kui sõidan hilisõhtul trammiga koju, siis ühissõidukis viibib 10% itaallasi ja 90% muude maade esindajaid (sealhulgas tegelikult ka mina). Palju hiinlasi, palju indialasi, palju kõiki. Eks tegu ole ka linnaosaga, mis kunagi koosneski ainult immigrantidest, nüüd on aga muutunud popimaks ka noorte itaallaste seas.
# Itaallased ei tea suurt midagi, mis toimub väljaspool nende riiki. Alustagem kasvõi teiste Euroopa riikide tundmisest. Alustagem näiteks Eestist. Minult küsitakse, kust ma pärit olen. Vastan, Eestist! Selle peale tuleb kohmetu naeratus ja veel kohmetum peanoogutus. Ja küsimuse peale eesti asukoha üle, ei oska keegi suurt midagi kosta. Ja kui keegi teab öelda, et Eesti pealinn on Tallinn, ma plaksutan. Järgmine kord jälle teatab töökaaslane lasteaias, et Tallinn – pole sellist nime kuulnudki. Njah, eks see kahtlane koht ole Venemaa kõrval.
# Siin on vist kõigil koerad. Sellised keskmist kasvu nässakad. Park on koeri täis, tänavad on väljaheiteid täis. Paljud noored võtavad oma koerad igale poole kaasa. Lähevad õue õlut jooma, sõpradega kohtuma – koer kaasas. Eks see poolenisti moe asi ole.
# Arvan, et igal teisel tüdrukul on kas tatoveering või üleliigne auk- rõngastatus ninas, kulmus, huules või mujal. Koos selle ja teiste aspektidega tunduvad nad suht poisilikud. Väljastpoolt paistavad algul liiga tugeva karakteriga olevat. Ei julgegi rääkima hakata. Tegelikult on kõik ok!
# Kui su tervisel midagi viga on, siis pead kohe arstile minema. Tema kirjutab sulle välja rohu, mille apteegist endale ostad. Tundub aga, et enamus ravimeid, mida ma Eestis olen harjunud retseptita ostma, tuleb siin läbida Kolgata tee arstile, kes kuulab ära, mis viga, midagi ei kontrolli ja kui sul veab, kirjutab ta sulle õige ravimi välja. Vedamist läheb mul kindlasti vaja, sest kui inglise keelt pole üldse antud, siis jääb üle vaid sõnaraamat, erinevatele jäsemetele näitamine ja puhas õnn, et hetk hiljem manustad just seda, mida tegelikult vajad (loomulikult tõsise häda puhul minnakse haiglasse asja uurima).
# Kui sõidan hilisõhtul trammiga koju, siis ühissõidukis viibib 10% itaallasi ja 90% muude maade esindajaid (sealhulgas tegelikult ka mina). Palju hiinlasi, palju indialasi, palju kõiki. Eks tegu ole ka linnaosaga, mis kunagi koosneski ainult immigrantidest, nüüd on aga muutunud popimaks ka noorte itaallaste seas.
# Itaallased ei tea suurt midagi, mis toimub väljaspool nende riiki. Alustagem kasvõi teiste Euroopa riikide tundmisest. Alustagem näiteks Eestist. Minult küsitakse, kust ma pärit olen. Vastan, Eestist! Selle peale tuleb kohmetu naeratus ja veel kohmetum peanoogutus. Ja küsimuse peale eesti asukoha üle, ei oska keegi suurt midagi kosta. Ja kui keegi teab öelda, et Eesti pealinn on Tallinn, ma plaksutan. Järgmine kord jälle teatab töökaaslane lasteaias, et Tallinn – pole sellist nime kuulnudki. Njah, eks see kahtlane koht ole Venemaa kõrval.
# Siin on vist kõigil koerad. Sellised keskmist kasvu nässakad. Park on koeri täis, tänavad on väljaheiteid täis. Paljud noored võtavad oma koerad igale poole kaasa. Lähevad õue õlut jooma, sõpradega kohtuma – koer kaasas. Eks see poolenisti moe asi ole.
Väga huvitavad tähelepanekud! Võid tähelepanekutest ka edaspidi kirjutada :)
ReplyDeleteSee, et inglise keelt ei räägita peaks ju itaalia keele õppimisele ja praktiseerimisele täiega kasuks tulema. Kuidas sellega juba on? :)