Elan "Rampa-s" koos teiste vabatahtlikega. Kellegi projekt pole aga nii pikk kui mul. Teistel on 2-3 kuud, mil nad pöörduvad tagasi koju ja üritavad seal tööd leida. Ehk siis neile on see pigem võimalus saada kogemusi, teha midagi mõistlikku oma ajaga ja õppida keelt ja kultuuri. Mina olen ainuke, kes tuli vastupidiselt töölt ära, et siia tulla. See erinevus annab väga selgelt tunda kui rääkida motivatsioonist ja tahtmisest "maailma parandada". Eriti siinsed poisid, kes igal võimalusel sebiks end töölt ära. Korraga nii palju tõbiseid ja haigeid inimesi, arstikülastused ja vihma korral mitte tööleilmumine on ainult mõned näited katsest "ehk ma ei jõua täna tööle".

Aga üldiselt on seltskond lõbus ja kui ma juba siin tondilossis elan, siis tore, et mitte üksi.

Siis kui õhtusöök koridori kolib.

Minu siinsed portogallod.